Meisterdamised: © Monza ja © MVP
Kõike ei pea selgeks saama esimesel päeval. Kui laps teab, mis teda ees ootab, ning on saanud uusi oskusi kodus rahulikult harjutada, tunneb ta end lasteaeda või kooli minnes kindlamalt.
Alustage ettevalmistustega rahulikult
Lasteaia või kooli algusest võiks rääkida lapsega juba enne esimest päeva. Küsi, mida ta uuest algusest arvab, mida ta kõige rohkem ootab ja kas miski tekitab küsimusi või muret.
Lapsele ei ole vaja lubada, et kõik läheb kindlasti ideaalselt. Palju toetavam on selgitada, et uues kohas võib alguses olla harjumatu, kuid tasapisi muutuvad ruumid, inimesed ja päevakava tuttavaks.
Vaadake võimalusel koos:
- kus asub lasteaed või kool;
- milline on hoone ja selle ümbrus;
- kust tuleb sisse minna;
- kus saab riideid ja jalanõusid hoida;
- kes lapsele päeva jooksul abiks on;
- millal lapsevanem talle järele tuleb.
Harjutage hommikurutiini enne õppeaasta algust
Rahulik hommik algab tuttavast tegevuste järjekorrast. Lapsel on lihtsam iseseisvalt tegutseda, kui ta teab, mida teha esimesena ja mis tuleb järgmisena.
Hommikukava võib koosneda näiteks järgmistest tegevustest:
- ärkamine ja voodist tõusmine;
- pesemine ja hammaste harjamine;
- riietumine;
- hommikusöögi söömine;
- vajalike asjade kontrollimine;
- õigel ajal kodust väljumine.
Ahaa, sellest saab teha väikese mängu! Kirjutage või joonistage tegevused paberile ning laske lapsel valmis tegevuse järel kaart ümber pöörata või sellele märk teha.
Vaata, kuidas valmistada lapsele mänguline hommikukava →
Las laps harjutab iseseisvaid tegevusi
Enne lasteaeda või kooli ei pea laps kõike üksi oskama. Kasulik on aga harjutada neid igapäevaseid tegevusi, millega ta uues keskkonnas sageli kokku puutub.
Harjutage lapse vanust ja arengut arvestades:
- riietumist ning lukkude ja nööpide kinnitamist;
- vahetusjalanõude jalga panemist;
- käte pesemist ja taskuräti kasutamist;
- oma asjade äratundmist ja õigesse kohta panemist;
- seljakoti avamist ja sulgemist;
- joogipudeli ja toidukarbi kasutamist;
- abi küsimist, kui midagi ei õnnestu.
Ära kiirusta kohe appi. Anna lapsele proovimiseks veidi aega ja näita vajadusel tegevus aeglaselt ette. Väikesed õnnestumised annavad lapsele julgust järgmisel korral uuesti proovida.
Koostage koos nädala- või päevaplaan
Väikesel lapsel on aega lihtsam mõista siis, kui ta saab seda näha. Piltidega nädalaplaan aitab märgata, millistel päevadel minnakse lasteaeda või kooli ning millal toimuvad huviringid, külaskäigud ja puhkepäevad.
Planeerige nädalat koos lapsega. Nii saab ta küsida eesootavate tegevuste kohta ning õpib tasapisi oma aega ja vajalikke asju paremini jälgima.
- Kasutage eri tegevuste tähistamiseks pilte või värve.
- Märkige kavasse ka puhkeaeg ja vaba mäng.
- Vaadake järgmise päeva plaan eelmisel õhtul koos üle.
- Ärge täitke kogu nädalat kohustustega – laps vajab ka planeerimata aega.
Meisterda lapsele tegevuskaartidega nädala kalender →
Vaata lihtsa nädalaplaani valmistamise õpetust →
Tehke enne algust üks proovihommik
Ühel hommikul võite mängida läbi päris lasteaia- või koolipäeva alguse. Ärgake kokkulepitud ajal, pange riidesse, sööge hommikust, pakkige vajalikud asjad ja kõndige koos lasteaia või koolini.
Proovihommik aitab märgata, millele kulub arvatust rohkem aega. Võib selguda, et joogipudelit on lapsel raske avada, jalanõude kinnitamine võtab kaua või koolikott on liiga raske.
Selline läbimängimine ei pea olema range kontroll. Ohoo, sellest võib saada hoopis väike seiklus – mõõtke teekonna pikkust, otsige tuttavaid maamärke ja valige koht, mille järgi laps tunneb ära, et kool või lasteaed on juba lähedal.
Valmistage vajalikud asjad koos lapsega
Koolikotti või lasteaiakotti ei pea lapse eest valmis pakkima. Vaadake vajalikud asjad koos üle ning arutage, milleks iga eset kasutatakse.
Kontrollige koos:
- kas riietel, jalanõudel ja tarvetel on lapse nimi;
- kas laps tunneb oma asjad ära;
- kas kott on lapsele sobiva suurusega;
- kas joogipudel ja toidukarp on kergesti avatavad;
- kas vajalikud paberid ja vahendid on valmis;
- kas laps teab, kuhu kasutatud või märjad riided panna.
Kui õpetaja on andnud nimekirja, lähtuge eelkõige sellest. Kõiki võimalikke koolitarbeid ei ole vaja igaks juhuks ette osta.
Harjutage lasteaia- või kooliteed
Käige uus teekond enne esimest päeva mitu korda koos läbi. Juhi lapse tähelepanu ülekäiguradadele, valgusfooridele, hoovist väljuvatele autodele ja kohtadele, kus nähtavus on piiratud.
Kui laps hakkab tulevikus liikuma iseseisvalt, valige võimalikult turvaline ja lihtsasti meelde jääv teekond. Kõige lühem tee ei pruugi alati olla kõige turvalisem.
Laps peaks teadma:
- kus on ohutu teed ületada;
- mida teha siis, kui tavapärane tee on suletud;
- kellelt võib vajadusel abi küsida;
- kuidas lapsevanemaga ühendust saada;
- et kokkulepitud teekonda ei muudeta ilma sellest teatamata.
Rääkige ka tunnetest
Uue algusega võivad kaasneda rõõm, uudishimu, ootus, kartus ja igatsus. Kõik need tunded võivad esineda ka ühel ja samal päeval.
Lapsega vestlemiseks sobivad näiteks küsimused:
- „Mida sa uuest lasteaiast või koolist kõige rohkem ootad?”
- „Kas sul on midagi, mida tahaksid enne esimest päeva teada?”
- „Mida sa saad teha, kui vajad abi?”
- „Mis aitaks sul hommikul rahulikult valmis saada?”
Mõnikord räägib laps oma mõtetest paremini mängides, joonistades või õhtul enne uinumist. Vestlus ei pea toimuma ühe pika ja tõsise jutuajamisena.
Esimesel nädalal jätke aega harjumiseks
Uus päevakava võib lapse ära väsitada isegi siis, kui talle lasteaias või koolis väga meeldib. Esimestel nädalatel tasub hoida kodused õhtud võimalikult rahulikud ja vältida liigset tegevuste kuhjamist.
Pärast päeva ei pea laps kohe kõigile küsimustele vastama. Küsimuse „Kuidas sul läks?” asemel võib proovida midagi konkreetsemat:
- „Mis oli täna kõige lõbusam hetk?”
- „Kellega sa täna koos olid?”
- „Mis tundus sulle täna uus?”
- „Kas oli midagi, mille juures vajasid abi?”
Kõige tähtsam on turvaline tunne
Laps ei pea lasteaia või 1. klassi alguseks oskama kõike täiuslikult. Palju olulisem on teadmine, et ta võib küsida, eksida, proovida uuesti ja oma muredest rääkida.
Rahulikud kodused harjutused aitavad muuta uue päevakava tuttavamaks. Nii ei ole lasteaia või kooli algus üks suur hüpe tundmatusse, vaid põnev uus samm, milleks olete koos tasapisi valmistunud.
Korduma kippuvad küsimused
Millal peaks alustama lapse kooliks või lasteaiaks ettevalmistamist?
Praktiliste harjutustega võib alustada mõni nädal enne uut õppeaastat. Päevarütmi tasub muuta järk-järgult, et varasem ärkamine ja õhtune magamaminek ei tuleks lapsele järsu muutusena.
Mida peaks laps enne lasteaeda oskama?
Ootused sõltuvad lapse vanusest ja konkreetsest lasteaiast. Kasulik on harjutada lihtsaid eneseteenindusoskusi, oma asjade äratundmist, abi küsimist ja lühikest lahusolekut. Laps ei pea kõigega iseseisvalt hakkama saama.
Mida peaks laps enne 1. klassi oskama?
Lapsel on kasulik osata kuulata juhiseid, küsida abi, hoolitseda oma asjade eest ja järgida lihtsat päevakava. Lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskuse täpsed ootused tasub üle küsida koolist või õpetajalt.
Kuidas aidata last, kes kardab lasteaeda või kooli minna?
Kuula lapse mure lõpuni ja aita tal sõnastada, mis täpselt hirmu tekitab. Tutvuge enne algust hoone ja teekonnaga, rääkige päevakavast ning leppige kokku, kes ja millal lapsele järele tuleb. Kui mure püsib või hakkab igapäevaelu tugevalt häirima, tasub nõu pidada õpetaja või lapsega tegeleva spetsialistiga.
Kas koolitarbed tuleks osta enne esimest koolipäeva?
Kõigepealt tasub oodata ära kooli või õpetaja nimekiri. Nii väldite tarbetuid oste ja saate valida just need vahendid, mida laps tegelikult kasutama hakkab.
Väike idee perele
Korraldage enne esimest päeva „tagurpidi koolihommik”. Laps võib olla õpetaja ja näidata vanemale, millises järjekorras tuleb ärgata, pesta, riietuda, süüa ning kott valmis panna. Naljakad eksimused teevad harjutamise lõbusaks ja aitavad tegevuste järjekorda paremini meelde jätta.
Artikkel on koostatud Lastega.ee praktiliste pereideede põhjal ning mõeldud lapsevanemale abiks lasteaia- ja kooliaasta alguse rahulikul ettevalmistamisel.
