Turvaline koolitee – nõuanded lapsele ja lapsevanemale

Kooli algusega muutub lapse liikumisruum suuremaks. Mõni laps läheb kooli jalgsi, teine sõidab jalgratta, tõukeratta, koolibussi või ühistranspordiga. Olenemata liikumisviisist vajab uus teekond koos täiskasvanuga harjutamist.

Laps ei pruugi hinnata sõiduki kiirust, kaugust ja liiklusolukorda samamoodi nagu täiskasvanu. Ühest koolitee läbimisest seetõttu ei piisa. Kõndige või sõitke teekond rahulikult mitu korda läbi ning laske lapsel endal selgitada, mida ta märkab ja kuidas erinevates kohtades käitub.

Valige kõige turvalisem, mitte tingimata kõige lühem tee

Vaadake kodu ja kooli vahel üle mitu võimalikku teekonda. Mõni veidi pikem tee võib olla lapse jaoks lihtsam ja turvalisem, kui seal on kõnnitee, fooriga ülekäigurada, parem nähtavus või vähem keerulisi ristmikke.

Teekonda valides pöörake tähelepanu:

• kõnniteedele ning jalg- ja jalgrattateedele;
• ülekäiguradadele, fooridele ja ohutussaartele;
• parkivatele autodele, mis võivad lapse teiste liiklejate eest varjata;
• hoovidele ja parklatele, kust sõidukid võivad ootamatult väljuda;
• tiheda liiklusega ristmikele;
• ehitusplatsidele ja ajutistele liikluskorralduse muudatustele;
• halvasti valgustatud või piiratud nähtavusega kohtadele;
• bussi- ja koolipeatuse asukohale.

Kui mõni teelõik tundub lapse vanust ja oskusi arvestades liiga keeruline, valige teine tee või saatke last seni, kuni ta on valmis seal iseseisvalt liikuma.

Läbige koolitee mitu korda koos

Esimene harjutuskord võiks olla rahulik tutvumine. Järgmistel kordadel laske lapsel järjest rohkem ise teed näidata ja otsuseid selgitada.

Harjutage teekonda võimalusel samal ajal, kui laps hakkab tavaliselt kooli minema või sealt koju tulema. Nii näete tegelikku liiklust, pargitud autosid, kooli ümbruse sagimist ja ühistranspordi liikumist.

Proovige kooliteed läbida ka vihmase ilma või hämarama valgusega. Suvel turvalisena tunduv koht võib sügisel ja talvel olla hoopis pimedam ning raskemini märgatav.

Tehke lapsest koolitee teejuht

Ahaa, vahetage rollid! Las laps juhib teid kodust koolini ning räägib igas tähtsas kohas, mida tuleb märgata.

Küsige näiteks:

• „Kus sa enne tee ületamist peatuksid?”
• „Kust võib siia ootamatult auto tulla?”
• „Kuidas sa tead, et autojuht on sind märganud?”
• „Mida teed siis, kui foor ei tööta?”
• „Kuhu lähed, kui tavapärane tee on suletud?”
• „Kellelt saad vajadusel abi küsida?”

Lapse vastused näitavad paremini kui lihtsalt „jah” või „sain aru”, millised olukorrad on talle selged ja mida tuleb veel harjutada.

Harjutage sõidutee ületamist

Enne sõiduteele astumist peab laps peatuma, vaatama mõlemale poole ja veenduma, et tee ületamine on ohutu. Ka ülekäigurajal ei tohi eeldada, et lähenev sõiduk kindlasti peatub.

Õpetage lapsele:

• valima võimalikult hästi nähtavat teeületuskohta;
• peatuma enne sõidutee serva;
• vaatama vasakule, paremale ja veel kord vasakule;
• veenduma, et lähenevad sõidukid on peatunud;
• ületama teed rahulikult ja tähelepanelikult;
• jälgima liiklust kogu teeületuse vältel;
• mitte jooksma ootamatult parkivate autode vahelt teele.

Üksikasjalikumalt saad teeületust harjutada artikli „Kuidas õpetada last turvaliselt teed ületama?” abil.

Telefon ja kõrvaklapid jäägu koolikotist välja

Liikluses peab laps kuulma ja nägema enda ümber toimuvat. Liikudes ei ole õige aeg vaadata sõnumeid, mängida telefonis ega kasutada mõlemat kõrva katvaid kõrvaklappe.

Leppige kokku turvaline koht, kus laps võib vajadusel peatuda ja vanemale helistada. Kõne või sõnumi saatmiseks peaks ta jääma seisma sõiduteest eemal.

Muutke laps teistele liiklejatele nähtavaks

Heledad või erksavärvilised riided ning valgust peegeldavad detailid aitavad last paremini märgata. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.

Kontrollige koos:

• kas lapsel on nõuetekohane helkur;
• kas helkur jääb rippuma sõidutee poole;
• kas koolikoti helkurdetailid on puhtad ja nähtavad;
• kas jalgratta või tõukeratta tuled ja helkurid töötavad;
• kas helkur ei jää jope, koti või salli taha peitu.

Isetehtud helkiv kaunistus võib olla vahva meisterdus, kuid see ei pruugi vastata helkurile kehtestatud nõuetele ega asenda nõuetekohast helkurit.

Vaata ka: „Kuidas töötab helkur?”

Kui laps läheb kooli jalgratta või tõukerattaga

Enne iseseisvat sõitu läbige kogu teekond koos ning uurige, kus on lubatud ja turvaline sõita. Harjutage aeglustamist, peatumist, teeületust ja teiste liiklejatega arvestamist.

Kontrollige enne sõitu:

• kas kiiver on lapsele sobiva suurusega ja õigesti kinnitatud;
• kas pidurid töötavad;
• kas rattal või tõukerattal on vajalikud tuled ja helkurid;
• kas laps oskab enne teeületust peatuda;
• kas ta teab, millal tuleb sõiduvahendilt maha tulla;
• kas koolis on sõiduvahendi hoidmiseks turvaline koht.

Arvestage lapse vanuse, liikluskogemuse ja teekonna keerukusega. See, et laps oskab rattaga sõita, ei tähenda veel, et ta oskab iseseisvalt tihedas liikluses hakkama saada.

Kui laps kasutab ühistransporti või koolibussi

Sõitke vajalik liin enne kooli algust koos läbi. Harjutage õiges peatuses väljumist ning vaadake, kust jätkub turvaline tee koolini.

Laps peaks teadma:

• millises peatuses bussi oodata;
• kuidas kontrollida bussi numbrit või liini;
• kus bussist väljuda;
• et bussis tuleb võimalusel istuda ja turvavöö kinnitada;
• et sõiduteed ei ületata vahetult bussi eest ega tagant;
• mida teha, kui õige peatus jääb vahele;
• kellele helistada, kui buss ei tule või laps satub valele liinile.

Kirjutage vajalik peatuse nimi ja lapsevanema telefoninumber ka paberile. Sellest on abi, kui telefoni aku saab tühjaks või telefon kaob.

Leppige kokku, mida teha ootamatus olukorras

Laps vajab lisaks tavapärasele teele ka lihtsat varuplaani. Arutage läbi, mida teha, kui:

• tavaline tee on remondi tõttu suletud;
• foor ei tööta;
• buss jääb tulemata;
• laps eksib või väljub vales peatuses;
• võõras inimene pakub küüti;
• laps kukub või saab vigastada;
• telefon ei tööta;
• laps märkab liikluses ohtlikku olukorda.

Laps peaks oskama öelda oma nime, teadma vähemalt ühe lapsevanema telefoninumbrit ning julgema küsida abi näiteks õpetajalt, politseinikult, bussijuhilt või teenindajalt.

Selgitage ka hädaabinumbri 112 kasutamist: sinna helistatakse siis, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus ning kiiresti on vaja politsei, pääste või kiirabi abi.

Kuidas hinnata, kas laps on valmis üksi liikuma?

Iseseisvaks kooliteeks ei ole üht kindlat vanust. Valmisolek sõltub lapse tähelepanelikkusest, liikluskogemusest ja teekonna keerukusest.

Enne lapse üksi teele lubamist jälgige, kas ta:

• oskab teekonda ilma täiskasvanu juhendamiseta näidata;
• peatub ise enne sõidutee ületamist;
• märkab hoovist ja parklast väljuvaid sõidukeid;
• ei torma sõbra järel ootamatult teele;
• teab, mida teha muutunud liikluskorralduse korral;
• oskab vajadusel abi küsida ja vanemaga ühendust võtta;
• suudab liikudes telefoni ja muud kõrvalised tegevused kõrvale jätta.

Esimestel iseseisvatel kordadel võib täiskasvanu liikuda veidi tagapool ja jälgida, kuidas laps otsuseid teeb. Nii saab laps proovida iseseisvust, kuid abi on endiselt lähedal.

Vaadake koolitee regulaarselt uuesti üle

Koolitee võib muutuda teetööde, uue liikluskorralduse, aastaaegade või lapse liikumisviisi tõttu. Käige teekond aeg-ajalt uuesti koos läbi ja küsige, kas mõni koht on hakanud lapsele ebaturvaline tunduma.

Kui märkate katkist foori, varjatud liiklusmärki, halba valgustust või muud ohtlikku kohta, andke sellest teada tee omanikule, kohalikule omavalitsusele või vajadusel koolile.

Väike koolitee-mäng perele

Ohoo, tehke lapsest üheks jalutuskäiguks „liiklusdetektiiv”! Tema ülesanne on leida:

• kolm turvalist teeületuskohta;
• kaks kohta, kus auto võib ootamatult ilmuda;
• üks hea koht, kus vajadusel vanemale helistada;
• üks tuttav maamärk, mis aitab õiget teed meeles pidada;
• üks koht, kus tuleb eriti tähelepanelik olla.

Pärast võrrelge tähelepanekuid. Nii muutub koolitee harjutamine lapse jaoks päriselu avastusretkeks, mitte pikaks reeglite loeteluks.

Kuidas see artikkel sündis?

Artikkel sai alguse soovist aidata lapsel muutuda kooliteel samm-sammult iseseisvamaks. Algset „Tark laps kooliteel” lugu täiendasime praktilise teekonna valimise ja harjutamise juhendiga, mida pere saab kasutada otse oma kodu ja kooli vahel liikudes.

Turvaline koolitee ei sünni ainult reeglite teadmisest. Kindlus tekib siis, kui laps on teekonda koos täiskasvanuga päriselt harjutanud, saanud küsimusi esitada ja proovinud ise otsuseid teha.

Allikad ja lisainfo

• Riigi Teataja – liiklusseadus
• Liikluskasvatus.ee – õppematerjalid lapsevanemale ja õpetajale
• Transpordiamet – liiklusohutuse teave